Norra kirjakeele kaks varianti: bokmål ja nynorsk. Kes? Miks? Kuidas?

Norra oli pikka aega liidus Taaniga ning Norras oli kirjakeelena kasutusel taani keel. 1814. aastal küll liit katkes, ent taani keelt kasutati edasi. Nagu Eestis, nii oli ka Norras 19. sajandil rahvuslik ärkamisaeg. Selle käigus jõudsid norralased arusaamiseni, et kui neil on oma rahvus, peaks olema ka oma kirjakeel. Aga kust see võtta? Siin läksid arvamused lahku.

Bokmål

19. sajandi keskpaigas kirjutasid norralased taani keeles, ent rääkisid norra keele dialekte. Seega tundus ühele osale norralastest kõige loogilisem norra kirjakeele loomisel aluseks võtta taani kirjakeel ning muuta seda norralastele suupärasemaks ning kõrgkihi kõnekeelele sarnasemaks. Knud Knudseni (pildil) eestvedamisel viidi läbi kirjakeele reform ja loodi norra kirjakeele variant, mida täna tuntakse bokmål`i nime all. Nii et ei maksa imestada, miks norra ja taani keele kirjapildid nõnda sarnased on.

Nynorsk

Sugugi kõik norralased ei olnud aga seisukohal, et norra kirjakeel peaks põhinema taani keelel. Oldi ju äsja saadud vabaks taani ülemvõimu alt. Kuidas aga konstrueerida täiesti oma norra keel? Selle suuna eestvedajaks sai Ivar Aasen (pildil), kes 19. saj keskpaigas rändas Norras ringi, pani kirja, kuidas norralased maa eri paikades räägivad, ning konstrueeris kuuldu põhjal kirjakeele, mida täna kutsutakse nimega nynorsk.

Samnorsk?

20. sajandil tehti küll mitmeid katseid kahte kirjakeelt ühendada ning luua nn samnorsk, ent tulutult. Tänaseks on norralased leppinud kahe võrdsete õigustega kirjakeele variandi olemasoluga. Enam ei tegeleta (vähemalt ametlikul tasandil) aktiivselt kahe kirjakeele ühendamisega. Küll aga üritatakse bokmål`i tasapidi norrapärastada, tuues kirjakeelde sõnu, mis suulises keeles laialt kasutusel on, ning propageerides neid grammatikavorme, mis dialektidel põhinevad.

Bokmål ja nynorsk täna

Bokmål on tänapäeva Norras selgelt tugevamal positsioonil ning seda kasutab kirjakeelena 85-90% elanikkonnast. Ent jätkuvalt on Norras mitmeid piirkondi, kus nynorsk on valdav kirjakeele variant. Vallad saavad ise otsustada, kas nad eelistavad ühte kahest kirjakeele variandist või jäävad neutraalseks. Sellest oleneb ka, millist keelt koolides õppetööks kasutatakse. Kui leidub piisavalt soovijaid, on aga võimalik ka teises kirjakeele variandis õppida. Nynorsk`iga teevad aga eraldi õppeaines tutvust kõik bokmål`is õppivad lapsed ning vastupidi.

Kuna nynorsk on nõrgemas positsioonis, kehtestatakse selle kaitseks erinevaid regulatsioone. Näiteks kehtib Norra Rahvusringhäälingus (NRK) nõue, et 25% verbaalsest sisust peab olema nynorsk`is.

Kui erinevad need kaks norra keele varianti siis ikkagi on? Õnneks piisavalt sarnased selleks, et ühte osates ka teisest aru saada. Välismaalased õpivad üldjuhul bokmål`i ning seda kirjakeele varianti õpetame ka Norra Keele Keskuses. Edasijõudnud õppijatega tutvume aga ka nynorsk`is kirjutatud tekstidega ning räägime erinevustest kahe keelevariandi vahel. Nendel, kes on õppinud bokmål`i, aga sooviksid ka nynorsk`iga tutvust teha, soovitaksin esialgu valida mõni NRK saade, kus nynorsk`is subtiitrid all. Kui esmane tutvus tehtud, võiksid käsile võtta mõne nynorsk`is kirjutatud raamatu. Üks väga vahva raamat on näiteks Maria Parri lasteraamat “Tonje Glimmerdal”. See raamat on ka eesti keelde tõlgitud, aga miks mitte lugeda seda nynorsk`is!

Store norske leksikon: https://snl.no/spr%C3%A5k_i_Norge

https://snl.no/nynorsk

NRK: https://www.nrk.no/etikk/sprakreglar-i-nrk-1.6880516