Lihavõtted Norra moodi: krimiromaanid ja apelsinid
Lihavõtted on norrakate jaoks üks tähtsamaid pühi, mida mingis mõttes võiks võrrelda eestlaste jaanipäevaga. Iga endast lugupidav norrakas teeb kõik endast oleneva, et saada töölt vabaks terve lihavõttenädal. Ei, mitte selleks, et osaleda kristlikel pidustustel. Lihavõttepühade jumalateenistustel osaleb vaid ca 4% norrakatest. Ülejäänud on esiisade kombel läinud hingerahu otsima kõrgele mägedesse. Mida teevad miljonid norrakad lihavõtete ajal oma mägimajakestes?
- Eelistatult sõidavad norrakad lihavõteteks kuhugi, kus veel veidikenegi lund jagub. Kuna Norra on mägine maa, leidub selliseid kohti ka juhul, kui lihavõtted on aprillis. Sel aastal on norrakad aga eriti elevil ning juba nädalaid räägitakse meedias, kuivõrd suurepäraseid lihavõtteid võib sel aastal oodata. Nimelt oli lumikate Norras sel talvel üks üle aastate paksemaid ning lund jagub mägedes veel küllaga. Mägimajakesse kohale jõudes arutletakse selle üle, millist määret suuskadele alla panna ning uuritakse kaardilt, kuhu sel aastal suund võtta. Mõni usinam naabrimees on ehk esimese matka juba teinud ja oskab soovitusi jagada.
- Suusamatkale pakitakse kaasa seljakott, millest kindlasti ei tohi puududa Kvikk-lunsj, norrakate vahvlišokolaad, mida Aftenposteni andmetel müüakse lihavõttekuu jooksul 14 miljonit tahvlit. Teine kohustuslik toit lihavõttematkal on apelsinid, mida Aftenposteni andmetel süüakse lihavõttenädalal 20 miljonit. Seega sööb iga inimene Norras lihavõtete ajal keskmiselt neli apelsini. Janu kustutamiseks võetakse matkale kaasa ka termosetäis kakaod. Mida veel seljakotti pakkida, kui kott ikka liiga kerge tundub? Eks ikka lapsed! Kes juba suuskadel püsivad, tulevad omal jalal, kes veel mitte, võetakse kaasa spetsiaalse seljakoti või suusakäruga. Vanus pole takistus ning rohkelt võib suusamatkadel näha ka sajale lähenevaid vanahärrasid ja -prouasid. Kellele aga suusatamine siiski mingil põhjusel ei istu, võtab istet mägimaja ette päikeselisse paika sätitud pingil ja naudib šokolaadi ning apelsine seal.
- Nädal aega on aga üsna pikk aeg ja vahepeal peavad suusatamisest puhkama isegi kõige treenitumad norrakad. Mida siis üksikus mägimajas pihta hakata? Lihavõtete ajal valdab kogu Norrat krimihullus. Selle jaoks on neil ka oma väljend: påskekrim. Kirjastused valmistuvad lihavõteteks hoolikalt ning aasta oodatuimad krimiromaanid ilmuvad just lihavõtete eel. Näiteks ilmus tänavu märtsis Norra ühe populaarseima krimikirjaniku Jo Nesbø uus teos "Macbeth". Norrakate lihavõtte-aegset krimihullust ei jäta ära kasutamata ka telekanalid. Lihavõttenädalal võib telekast vaadata lugematul hulgal uusi ja vanu krimisarju ning -filme. Neile, kes eelistavad looduses viibimist ja krimikirjandust ühildada, tehakse krimikuuldemänge. Norrakad pole ka ise päris kindlad, miks nad just lihavõtete ajal iseäranis krimilembeseks muutuvad, ent arvatakse, et alguse sai see 1923. aastal, mil vahetult enne lihavõtteid ilmus populaarseks muutunud krimiromaan "Bergenstoget plyndret i natt".
- Lihavõtete ajal on Norras populaarsed ka igasugu viktoriinid. Liitsõnade armastajatena on neil ka selle jaoks oma termin: påskequiz. Terve lihavõttenädala vältel on igapäevaselt eetris geograafiaviktoriin "Påskelabyrinten", mis on üks populaarsemaid raadiosaateid Norras. Kui oskad norra keelt, saad siin ise järele proovida, kui hästi raadioviktoriini küsimustele vastamine läheb. Viktoriine võib lihavõtete ajal leida aga ka kõikvõimalikest teistest internetiportaalidest ja ajalehtedest.
God påske!
Liis Uiboupin
norra keele õpetaja
Norra Keele Keskus
https://www.facebook.com/norrakeel/
Allikad:
https://www.haukelihytter.no/paske_tradisjoner/
https://www.aftenposten.no/okonomi/i/WLqM2/12-forbloffende-grafer-som-forklarer-den-norske-pasken
Jaga postitust:
Kirjuta esimene kommentaar