Abituriendid Norra moodi: ballikleidi asemel tunked, limusiini asemel buss
Esimese asjana hakatakse planeerima, millist sõiduvahendit kasutada. Norra abiturientide unistus ei ole saabuda peole mitte limusiinis, vaid hiiglaslike maalingutega bussis. Sõidetakse teiste bussiseltskondadega kohtuma ning toimub ka ülenorraline abiturientide kokkusaamine, kus suurtele parkimisplatsidele on pidutsema kogunenud sajad bussitäied noori. Bussid pole mitte lihtsalt transpordivahendid, vaid ka seestpoolt peopaikadeks ümber ehitatud. Bussi ümberehitamine läheb maksma tohutuid summasid, ent sellega kulutused veel kaugeltki ei piirdu. Lisaks lapsevanematele sponsoreerivad abituriente ka ettevõtted. Noored ise koguvad raha erinevate aktsioonidega ning käivad kooli kõrvalt tööl.
Bussides on tohutud helisüsteemid. Varem paigutati busside katusele ka võimsad kõlarid, ent mõne aasta eest see keelustati. Vaatamata sellele on järjest populaarsem tellida bussile oma klubimuusika lugu. Sellest on Norras kujunenud tõeline äri ning parimatelt tegijatelt lugu tellides tuleb välja käia üle saja tuhande Norra krooni.
Olen Ameerika filme vaadates alati mõelnud, et on kummaline, kuidas nad lõpupeole minnes panevad selga ballikleidid ja tantsivad siis poppmuusika saatel. Norrakad on praktilisema meelega ning kannavad kogu pidustuste perioodi vältel töötunkesid, mis enamasti punast või sinist värvi. Nii poiste kui tüdrukute riided on ühesugused, ei mingit soolist diskrimineerimist. Tunked sobivad ideaalselt ka kevadiselt heitliku ilmaga ning võimaldavad pidutseda lageda taeva all parklates ning muruplatsidel. Kui platsi ääres juhtub mõni veekogu olema, koorivad julgemad tunked maha ning proovivad omal nahal järgi, kas jää on ikka sulanud.
Igasugused hulljulged kihlveod ja julgusproovid on osa abituuriumi pidustuste traditsioonist ning harvad pole ka juhud, mil noored seaduse piiridest üle astuvad. Ühiskond on aga üldjuhul nende suhtes veidi leebem kui muude korrarikkujate suhtes, kuna igaühel on meeles oma abituriendiks olemise aeg. Preemiaks vägitükkide eest saavad noored oma mütsi tutile sõlme. Mida rohkem sõlmi, seda austusväärsem oled.
Abiturientide pidustustel on Norras sügavad juured, mis ulatuvad 18. sajandisse. Mütsitraditsioon pärineb 20. sajandi algusest, mil gümnaasiumiharidus oli vaid väikese osa norrakate privileeg. Koos gümnasistide arvu plahvatusliku kasvuga läks 20. sajandi keskpaigas massidesse ka pidustuste traditsioon ning vaibumise märke pole seni märgata. Abituriente küll kritiseeritakse liigse rahakulutamise, alkoholi tarbimise ja lärmamise tõttu, ent üldiselt ollakse seisukohal, et see on vajalik eluetapp täiskasvanuellu astumisel. Lisaks sarvede mahajooksmisele aitab see ka rahaasju planeerima ning ühiselt üritusi korraldama õppida.
norra keele õpetaja
Norra Keele Keskus
https://www.facebook.com/norrakeel/
Allikad:
https://www.nrk.no/rogaland/russelater-har-blitt-en-millionbransje-1.14015678
https://no.wikipedia.org/wiki/Russefeiring
Jaga postitust:
Sellel postitusel on 19 vastust