13 soovitust lipikumeetodil sõnade õppimiseks
Keeleõppe üks alustalasid on sõnade õppimine ning seda tuleks teha süstemaatiliselt. Vihikus sõnadele peale vaatamine ei ole kuigi efektiivne viis sõnade õppimiseks. Sõnade järjekord lehel ja pildimälu aitavad küll sõna ehk mõneks päevaks meelde jätta, ent hiljem, kui sa enam ei mäleta, milline sõna asus lehe all paremas nurgas, pole sellest suurt abi. Minu jaoks on sõnade õppimisel kõige paremini toiminud lipikumeetod. Järgnevalt mõned nõuanded, kuidas seda võimalikult efektiivselt kasutada:
1. Lõika tugevamast paberist lipikud, kuhu peale kirjuta ühele poole õpitavas keeles uus sõna või fraas ja teisele poole emakeeles selle tähendus. Kes lõikuda ei viitsi, leiab ka kaubandusest juba valmislõigatud lipikud. Oluline on aga, et kirjutaksid lipikud oma käega valmis, sest juba neid läbi kirjutades jääb osa sõnu meelde. Optimaalne sõnade arv, mida korraga lipikute abil õppida, on ca 15-30.
2. Lipikutele võid kirjutada vastavalt vajadusele kas sõnu või fraase. Kui kirjutad üksku sõna, kirjuta see algvormis. Kui õpid näiteks mõnda skandinaavia keelt, kirjuta nimisõnad kohe koos artikliga, siis pole vaja neid hiljem eraldi õppida.3. Sõnade ja fraaside emakeelse tõlke kirjutamine on üsna tinglik, kuna kõike ei saagi päris sõna-sõnalt tõlkida. Kui pead vajalikuks, kirjuta mitu tõlget või näitelause, mis aitaks konteksti tabada.
4. Seejärel võta lipikud kätte, võõrkeelsed sõnad ülespoole. Vaata sõnad järjest läbi ja ürita neid meelde jätta. Meeldejätmisel on abiks näiteks see, kui sõna kõva häälega välja hääldad ja/või uuesti läbi kirjutad. Aju töötab ka paremini, kui ringi liigud, nii et proovi näiteks toas edasi-tagasi liikudes sõnu meelde jätta. Või võta sõnad jõusaali kaasa ning õpi veloergomeetril vändates. Inimesed on erinevad, nii et proovi katsetades leida meetodid, mis just sulle kõige paremini sobivad.
5. Kui oled lipikute paki läbi vaadanud ja tundub, et mõni sõna jäi ehk isegi meelde, on aeg kontrollida, kui mitut sõna sa tegelikult mäletad. Sega pakk ja keera see teistpidi, et ülespoole jääksid emakeelsed fraasid. Võta esimene lipik ja proovi emakeelset sõna vaadates meelde tuletada, mis võiks lipiku teisel poolel kirjas olla. Ütle see kõva häälega välja, nii harjutad ka hääldust. Kui sul on paber ja pliiats käepärast, kirjuta sõna uuesti läbi, sest nii saad kontrollida, kas mäletad ka õigekirja. Kui oled aga parajasti näiteks ühistranspordis, piisab ka sellest, kui sõna mõttes hääldad. Kui oled sõna hääldanud ja/või kirja pannud, kontrolli lipiku teiselt poolelt, kas läks õigesti.6. Kui sõna tuli meelde, pane see ühte hunnikusse. Kui pidid enne vastamist lipiku teist poolt piiluma, pane teise hunnikusse.
7. Kui kõik sõnad on läbi tehtud, võta see hunniku, kuhu panid sõnad, mis veel päris selged polnud. Vaata need sõnad veelkord läbi ning proovi meelde jätta. Seejärel sega pakk uuesti ära.
8. Nüüd võta need sõnad, mida eelmisel korral veel ei osanud, taas kätte niipidi, et emakeelsed sõnad jääksid ülespoole. Kontrolli järjest, kas need sõnad jäid nüüd meelde, ladudes sõnu taas kahte hunnikusse.
9. Tee sama skeemi järgi läbi, kuni kõik sõnad on "selgete sõnade" hunnikus. Seejärel võta kogu pakk uuesti kätte ning kontrolli veelkord, kas kõik sõnad ikka on meeles. Tavaliselt kipuvad paar sõna, mille viimasena sinna hunnikusse panid, ikkagi meelest läinud olema. See on tingitud sellest, et paari sõna korrates oli neid lihtsam meelde tuletada, kui nüüd tervet pakki uuesti üle kontrollides.
10. Kui jäävad paar sõna, mis kuidagi ei taha meelde jääda, eralda need teisest ja tee nendega veel tööd. Näiteks kirjuta märkmepaberile ning riputa töölaua kohale või proovi sõnaga lauseid moodustada.
11. Võta endale eesmärgiks, et teed lipikud valmis iga kord, kui oled näiteks mõne teksti läbi töötanud ja sealt uued sõnad välja kirjutanud. Kui lükkad lipikute tegemist pidevalt edasi, koguneb sõnu liiga palju ja nende õppimine on keerulisem.
12. Teine kokkulepe iseendaga võiks olla, et kordad lipikute abil sõnu iga päev. Kui lipikud on valmis ja korra juba selgeks õpitud, ei pruugi sõnade kordamine võtta aega rohkem kui 10 minutit. Meie aju on aga selliselt ehitatud, et uus info talletub kõige paremini, kui erinevatel päevadel seda üha uuesti korrata. Pista lipikud taskusse ning õpi sõnu näiteks ühistraspordis sõites või autos oodates.
13. Kui teed uue paki lipikuid, pane vanad südamerahuga kõrvale ja tegele edasipidi uutega. Kui sul on pidevalt sadu lipikuid, mida üritad üha uuesti korrata, võib see pigem takistada uute sõnade õppimist. Seega ära muretse selle pärast, et eelmisest pakist mõni sõna ehk ei jäänud ikkagi nii hästi meelde. Selle asemel rõõmusta iga uue sõna üle, mille selgeks saad!
Proovi ära, kuidas lipikumeetodil sõnade õppimine sulle sobib ning kohalda meetod endale sobivaks. Kui eelistad sõnu õppida arvutis või telefonis, siis otsi rakendus, mis aitaks lipikumeetodit digitaalsel kujul läbi teha. Lipikumeetod on vaid üks võimalus sõnade õppimiseks ning see ei pruugi kõikidele sobida, aga ehk on see sinu jaoks just see õige!
Kommentaaridesse võid kirjutada enda kogemustest sõnade õppimisel. Kas ja kuidas oled lipikumeetodit kasutanud ning kuidas see toiminud on? Kas oskad soovitada mõnda teist sõnade õppimise meetodit, mis sinu puhul hästi toiminud on?
Kui soovid leida veel ideid, kuidas keelt õppida, loe ka minu blogipostitust "9 nõuannet keeleõppeks aastal 2018".
Põnevat katsetamist!
Liis Uiboupin
norra keele õpetaja
Norra Keele Keskus
https://www.facebook.com/norrakeel/
Kirjuta esimene kommentaar