10 värsket norra ilukirjanduse tõlget eesti keelde

1. "Veri lumel. Veel verd"
Autor: Jo Nesbø
Tõlkija: Maris Kuuda ja Kadri Rood

Varrak: VERI LUMEL. Olav Johansen on düslektikust palgamõrvar, kes kipub liialt kergesti armuma. Tal on käsil pikk armastuskiri, samal ajal töötab ta Oslo kõige mõjuvõimsama narkokuninga Daniel Hoffmanni teenistuses. Ühel päeval saab Olav aga pisut ootamatu ülesande – kõrvaldada Hoffmanni noor, kaunis ja truudusetu naine. Ta hakkab teda salaja jälgima, kuni juhtub vältimatu: ta armub temasse. Oslo kohal langeb laia lund ning see 1975. aasta talv tõotab pakase poolest veel kauaks meelde jääda.
VEEL VERD. 1977. aasta augustis sõidab üks mees muust maailmast eraldatud külla Norra põhjaosas. Ta nimi on Ulf, tal pole pagasit, kuid ta väidab, et läheb jahile. Veetes aega saamide ja lestadiuslaste seas, kes järgivad vana kristluse tavasid, avastab ta enda jaoks kultuuri, mis on korraga külalislahke ja ainulaadne, abivalmis ja tundmatu. Küla kirikuteener Lea annab Ulfile kasutada vintpüssi ja jahitorni, kus südaööni paistev päike teda ärkvel hoiab, samal ajal kui ta rahutult Finnmarki monotoonset tasandikku jälgib. Tasapisi saavad aga Lea ja tema poeg Knut aru, et Ulf ei olegi jahimees, vaid hoopis ise kellegi teise saakloom. Ja jahimehed on juba teel.

2. "Rahutud"
Autor: Linn Ullmann
Tõlkija: Sigrid Tooming

Eesti Raamat: Näha, mäletada, mõista. Kõik sõltub sellest, kus sa seisad. Kui ta esimest korda Hammarsi tuli, ei olnud ta veel aastanegi ega teadnud midagi suurest ja vapustavast armastusest, mis ta sinna oli toonud.

            Õieti oli armastusi kolm.

Isa ja tütar istuvad, makk kahe vahel. Nad olid kavatsenud oma ühises raamatus dokumenteerida vananemist. Aga kui nad lõpuks tööle hakkavad, on vanadus isa kätte saanud, nii et vestlused on katkendlikud ja ettearvamatud.

„Rahutud” on mänglev, sondeeriv ja žanriülene romaan lapsest, kes tahab iga hinna eest täiskasvanuks saada, ja vanematest, kes tahaksid pigem lapseks jääda, ning mälestustest, unustamisest ja paljudest lugudest, mis moodustavadki elu.

Autorist:

Linn Ullmann (1966) kuulub norra noorema põlvkonna silmapaistvamate kirjanike hulka. Varem on eesti keeles ilmunud romaanid “Enne kui sa uinud”, “Hüvastijätt Stellaga”, „Halastus“, „Õnnistatud laps“ ja „Kõige kallim“.

„Linn Ullmann on üks markantsemaid hääli uuemas skandinaavia kirjanduses. Ta on andnud välja viis kriitikute hinnatud romaani, mida loetakse USA-s ja paljudes Euroopa riikides. „Halastuse“ (2002) eest anti talle Norra lugejate auhind, ta on saanud oma ajakirjanikutöö eest Kuldsule ja kogu loomingu eest Amalie Skrami preemia. Tema eelmise romaani „Kõige kallim“ (2011) vastuvõtt oli tormiline ja see figureeris mitmes nii Norras kui ka rahvusvahelises aasta parimate teoste nimekirjas, muu hulgas The New York Timesi Book Reviews ja Kirkus Reviews, ning oli The New Yorker’s Page-Turneri blogis üks James Woodi 2014. a lemmikraamatuid.“

3. "Öökull"
Autor: Samuel Bjørk
Tõlkija: Sigrid Tooming

Eesti Raamat: Sandefjordi rikkaim laevaomanik lamab surivoodil. Tema vanem poeg pärib hiigelvaranduse tingimusel, et perekonda ei satu võõrast verd. Poeg ei tohi abielluda kellegagi, kellel on juba lapsed, aga tema väljavalitul on kaheaastane poeg ja nelja-aastane tütar. Lapsed saadetakse ära ja noored pannakse vaikselt paari, aga abielu jääb lühikeseks ja lõpeb süngetel asjaoludel.

Mitu aastat hiljem pöörduvad õde ja vend koju tagasi. Kui metsast leitakse tapetuna noor naine, kes lebab linnusulgedel kummalises asendis, ümbritsetud küünalde pentagrammist, lill suus, näeb nii mõnigi seost minevikuga. Uurijad Holger Munch ja Mia Krüger ei ole valmis kurjuseks, millega juhtum neid kokku viib.

Autorist: 

SAMUEL BJØRK on Norra romaani- ja näitekirjaniku ning muusiku ja helilooja Frode Sander Øieni pseudonüüm. „Öökull” on teine raamat Munchi ja Krügeri lugude sarjast. Sarja esimene raamat, 2017. a kevadel ilmunud „Ma reisin üksinda”, on saanud rahvusvaheliseks menukiks ja ilmunud juba enam kui 30 keeles.

4. "Ma reisin üksinda"
Autor: Samuel Bjørk
Tõlkija: Elvi Lumet

Eesti Raamat: Kõhedusttekitav ja tempokas põnevik, milles kaks uurijat peavad leidma kättemaksuhimulise tapja ja paljastama saladuse, mis seob ka neid kuriteoga.

Norras leitakse metsast kuueaastane kummalistesse nukurõivastesse riietatud tüdruk, kes on elutult puu otsa riputatud. Tema kaelas ripub silt „Ma reisin üksinda”. Politsei eriuurimisrühm kutsutakse taas ellu ja seda asub juhtima kogenud politseiuurija Holger Munch. Tema esimene ülesanne on saada enda meeskonda tagasi geniaalne, kuid vaimselt kurnatud uurija Mia Krüger. Viimati nimetatu on tõmbunud elust tagasi üksikule saarele, et saada üle mineviku painavatest mälestustest. Tegelikult on ta valmis elust lahkuma.

Kui Mia näeb mõrvafotol numbrit „1”, mis on kraabitud surnud tüdruku küünele, mõistab ta, et see on alles algus. Mia naaseb teenistusse eesmärgiga tabada kättemaksusoovist ajendatuna halastamatult tegutsev intelligentne tapja. Kuriteo lahendamiseks peab ta mõistma mõrvari motiive ja tulema samal ajal toime oma isiklike painavate mälestustega.

Kas mõrvar on kuidagi seotud kuus aastat varem röövitud lapsega, keda Munch tollal ei suutnud leida, või on tapmise taga eraklik kogukond, kes elab lähedal metsas? Peagi kaob ka teine, seejärel kolmas ja neljaski tüdruk. Kõik nad leitakse tapetuna.

Kui kaob Munchi enda kuueaastane lapselaps, saab Mia aru, et tapja võikal mängul on isiklik tagapõhi.

5. "Andestada saab alati"
Autor: Anne B. Ragde
Tõlkija: Riina Hanso

Eesti Raamat: Andestada saab alati” on Neshovi-saaga neljas raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid” ja „Rohelised aasad” (e k 2008). Vahepeal on möödunud kolm aastat ajast, kui Torunn Neshovilt lahkus ja oma kelgukoerakasvatajast kallima Christeri juurde Oslo lähedale metsa kolis. Erlend ja Raasuke elavad Kopenhaagenis luksuslikku elu ja on oma sõbrannadest paariga saanud kolm last. Margido on taas leidnud Jumala, ent on sunnitud möönma, et matuseäris puhuvad uued tuuled ja tema on ajale jalgu jäänud. Torunn on juba üle neljakümne ning hakkab lõpuks taipama, et tolle rakendijuhist seelikukütiga ei saa tal olla ühist tulevikku. Kuid ta ei ole päris kindel, mida oma eluga peale hakata. Kas talle antakse andeks, et ta tookord Neshovi perekonda alt vedas?

Autorist: 

Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid, Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud ka populaarne telesari. Eesti keeles on Ragdelt ilmunud veel romaanid „Öine soov” (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks” (2012). Tema raamatuid tõlgitud 23 keelde.

6. "Jahipenid"
Autor: Jørn Lier Horst
Tõlkija: Maarja Siiner

Eesti Raamat: Seitseteist aastat tagasi juhtis William Wisting Norra kõige kõmulisema kriminaalasja, noore naise Cecilia Linde mõrva uurimist. Nüüd väidab üks advokaat, et tol ajal süüdistuse esitamisel kasutatud tõendid olid fabritseeritud ja vale mees mõisteti süüdi. Seega on tegelik kurjategija endiselt vabaduses. Wisting kõrvaldatakse töölt ja meedia haistab vere lõhna.

Wisting, kes on harjunud kurjategijaid taga ajama, leiab end nüüd ise tagaaetava ja süüdistatava rollis. Et välja selgitada, mis tegelikult juhtus, ja oma nimi puhtaks pesta, peab ta ise läbi viima salajase uurimise, milles teda toetab tema ajakirjanikust tütar Line. Kui ammuse juhtumiga sarnastel asjaoludel kaob järjekordne noor naine, siis tundub juba paljudele, et Wisting ongi süüdi ja tema võimalused tõde päevavalgele tuua muutuvad üha ähmasemaks.

Autorist:

Jørn Lier Horst (1970) on Norra noorema põlvkonna tuntumaid kriminaalkirjanikke. „Jahipenid“ võitis 2012. aastal Norra kriminaalkirjanduse Rivertoni auhinna, 2013. aastal Põhjamaade kriminaalkirjanduse auhinna Klaasist Võti ja 2014. aastal Rootsi kriminaalkirjanduse akadeemiaparima tõlketeose auhinna.

2018. aastal alustatakse draamasarja filmimist Wistingu põnevike alusel. Esimese hooajal tuuakse ekraanile „Jahipenide“ ja „Koopamehe“ alusel. Sarja näitavad Skandinaavia Viaplay, Norra TV3 ja Saksa kanal ARD Degeto. Loodetavasti jõuab see ka Eesti teleekraanidele.

7. "Triloogia"
Autor: Jon Fosse
Tõlkija: Eha Vain

Eesti Raamat: „Triloogia“ koosneb kolmest üksteisel põhinevast lühiromaanist. „Unetus” jutustab kahest noorest inimesest, Aslest ja Alidast, kes kiinduvad teineteisesse juba esimesel kohtumisel ja kasvavad teineteisega lahutamatult kokku. Asle on andekas pillimees, ta on selle oskuse isalt pärinud, ja kui ta viiulit mängib, tunnevad mõlemad, et nad on kui üks ja otsekui hõljuvad ära taevalaotusesse. Alida on lapseootel, kui nad peavad oma kodukohast lahkuma ja Bjørgvini (tänane Bergen) seilama. On hilissügis, väljas on vihm, külm ja kõle, ja nad ekslevad ringi, otsivad öömaja, ent kõikjal vaid keeldutakse noori majja vastu võtmast. Viimaks leiab Asle neile peavarju ja samal ööl toob Alida nende poja Sigvaldi ilmale. Ent sellele eelnevate kohutavate sündmuste vari mõjutab edaspidi pöördumatult nende saatust.

„Olavi unenäod” jätkab Asle ja Alida lugu, ent nüüd kannavad nad nimesid Olav ja Åsta. Noored on Bjørgvinist lahkunud ja elavad eemal asuvas mahajäetud majas. Ühel päeval, kui Olav läheb jalgsi linna sõrmuseid ostma, sest talle on olnuline, et teised neist kui korralikest paari pandud abieluinimestest mõtleksid, kohtab ta teel kummalist vanameest, kes ta vaatamata uuele nimele ära tunneb. Sõrmuste asemel ostab Olav armastatud tüdrukule imekauni käevõru. Ent kuna vanamehel on korda läinud teda paljastada, võetakse Olav kinni ja puuakse ilma õigusemõistmiseta üles.

„Õhtuväsimus” on vana naise, Alida tagasivaade elule. Tegemist on Asle ja Alida tütrega, Sigvaldi poolõega. Müstiline ja tõlgendusterohke. Hümn Armastusele.

Fosse kirjutamise stiili iseloomustavad sõna- ja lausekordused, mis annavad tekstile oma rütmi. Vaatamata minimalistlikule keelele on tekstil võimas tundelaeng, mis loob lugedes erilise, fosseliku seisundi. Väheste vahenditega suudab autor öelda mõtlemapanevalt palju. Raamatus vahetuvad tegelikkus ja unenäod, elu ja surm. Selles on juttu igikestvast armastusest, halastusest ja leppimatusest. Fosse kirjutab elu mitmekihilisusest, sellest, mis jääb inimese sünni ja surma vahele, kirjutab üksindusest ja igatsusest, kannatusest ja kaotusvalust, aga ka usust, lootusest ja armastusest. Tema loomingu esineb tihti mõttelisi rännakuid ajas ja ruumis, metafüüsilist dimensiooni, piibellikku allusiooni.

Autorist:

Jon Fosse (1959) on norra kirjanik ja dramaturg, keda on nimetatud ka Samuel Becketti ja Harold Pinteri mantlipätijaks. Ta on enim mängitud kaasaja autor maailmas. Jon Fosse draamaloomingus on 40 näidendit, neid on lavastatud üle 900 korra kõikjal maailmas. Viimastel aastatel on ta enim pühendunud luule ja proosateoste kirjutamisele. Fosse arvukate kirjandus- ja teatriauhindade seast võib leida Põhjamaade teatriliidu dramaturgiaauhinna, Skandinaavia rahvusteatrite auhinna, Rootsi Akadeemia Põhjamaade auhinna, Rahvusvahelise Ibseni auhinna ja Põhjamaade kõige esinduslikuma – Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna 2015, mille ta pälvis käesoleva romaanitriloogia eest. 

Laste- ja noortekirjandus:

8. "LARS LOL"
Autor: Iben Akerlie
Tõlkija: Riina Hanso

Eesti Raamat: Amanda ootab rõõmsa ärevusega suvevaheaja lõppu ja kooli algust. Esiteks sellepärast, et näha Adamit, kellesse ta on salaja armunud. Teiseks sellepärast, et saada tugiõpilaseks armsale esimese klassi lapsele.

Aga esimesel koolipäeval teeb Adam Amanda kogu kooli ees naerualuseks. Peale selle palub õpetaja tal olla tugiõpilaseks hoopis nende klassi uuele poisile Larsile, kellel on Downi sündroom.

Kui kõik käituvad halvasti ja kõige suurema alatusega saab hakkama Amanda ise, peab ta otsustama, mis on tema jaoks olulisem: olla populaarne kooli „ägedate ja lahedate” tüdrukute silmis või jääda iseenda vastu ausaks.

Autorist:

Autor Iben Akerlie (snd 1988) on näitleja ja eripedagoog. „Lars lol” on tema esikraamat. Akerlie kirjutab tänapäeva koolielu vahvast, aga ka tõsisest poolest – hoogsas ja humoorikas laadis.

Romaan võitis 2017. aastal Norra lastekirjanduse kõige olulisema auhinna, kui kümme tuhat 10–13aastast Norra koolilast valisid selle enda lemmikuks.

9. "Lüüdiumivaras"

Autor: Bobbie Peers
Tõlkija: Annika Kupits

Helios: Saage tuttavaks: William Wenton – maailma parim koodimurdja!

Ainult et ise ta seda veel ei tea …

11-aastane William on alati teada tahtnud, miks ta pereliikmetel on varjunimed. Ja miks ta vanaisa kaheksa aasta eest jäljetult kadus. Ent alles siis, kui William lahendab Võimatuse ehk maailma kõige keerulisema koodi, hakkab ta taipama, et on tõsises ohus. Ja et tal tuleb kiiremas korras vanaisa üles otsida.

Norra lapsed valisid raamatu 2016. aastal nende lemmikraamatuks.

Autorist:

Bobbie Peers (s. 1974) on varasemalt olnud filmirežissöör ja stsenarist. Tema 2015. aastal ilmunud debüüt „Lüriidiumivaras“ sai kohe laste lemmikuks üle kogu maailma. 

10. "Krüptoportaal"
Autor: Bobbie Peers
Tõlkija: Annika Kupits

Helios: William läheb tagasi Posthumaansete Uuringute Instituuti. Kuid seal on kõik muutunud: kehtib liikumiskeeld ja kõikjal on vahid. Juhtuma hakkab salapäraseid asju. Mis põhjustab Williami jubedaid haigushooge? Kes on see kummaline olend, kes temaga ühendust püüab saada?

Kõik see juhatab krüptoportaalini. Aga mis see veel on?

Kas oled mõnda neist raamatutest juba lugeda jõudnud? Kas soovitad ka teistele? 

Kui said sellest artiklist häid lugemissoovitusi, jaga blogipostitust ka teistega: