Korras nagu Norras? 13 põhjamaist paradoksi


Minult küsitakse üsna sageli, miks ma just norra keelt õpetan. Panin kirja mõned mõtted selle kohta, mis norra kultuuri vahendamise minu jaoks huvitavaks ja mitmekesiseks muudab. Eestlastel on kõnekäänd "Korras nagu Norras", aga kuidas sellega siis ikkagi on? Lähemal vaatamisel selgub, et Norra ühiskond kihab põnevatest paradoksidest. 












Osaliselt tänu naftale on norrakad piisavalt jõukad, et osta elektriautosid. Enamik Norras müüdavatest uutest autodest on elektriautod.

   


Elektriautod on Norras populaarsed olenemata sellest, et vahemaad on seal pikad. Et tee tunduks lühem, kasutavad nad miile. 50 miili ei tundu ju sugugi nii pikk nagu 500 kilomeetrit.














Foto: Jørgen Gomnæs / Det kongelige hoff

Norras on küll levinud ütlus “oleme lõik sotsiaaldemokraadid”, ent kuningaperet armastatakse ja peetakse üleval suure rõõmuga. Kuningapere, kes on saanud omamoodi Norra rahvuse sümboliks, on tegelikult hoopis Taani päritolu. Norra oli aastasadu Taani võimu all, ent sajand hiljem iseseisvaks saades otsustati kuningaks                     kutsuda Taani prints.         

        



Norrakad on uhked oma päritolu üle ning isegi parlamendis kõnelevad poliitikud teevad seda reeglina oma koduküla dialektis. Ehk pani sellele aluse esimene nüüdisaegne Norra kuningas, praeguse kuninga vanaisa kuningas Haakon, kes norra keeles rääkima ei õppinudki ja elu lõpuni rahvaga taani keeles kõneles.



                                   
Leeris käib valdav osa Norra 15-aastastest, ent tõelised kangelased on nende jaoks endiselt paganlikud viikingid. Võib-olla sellepärast mõtlesidki norrakad välja ilmaliku leeri, mille kasuks otsustab juba lausa viiendik leeriealistest noortest.
                                     


Vaatamata sellele, et Norra on karge õhuga tuuline ja vihmane põhjamaa, armastavad norrakad õues magada. Seda nii väga, et lasteaia hoovis võib näha käruridasid magavate lastega ning omamoodi leeriks on paljudele noortele seikluseotsijatele üksinda metsas telkimine. Telk on lubatud püsti panna kõikjal, kus pole just kellegi teise hoov või põllumaa, ent omamoodi väljakutseks võib osutuda piisavalt tasase maalapi leidmine.



Me kõik teame, et Norra on trollidemaa, ent trollijutuga on nad oma metsadest ära hirmutanud kõik suuremad kiskjad. Pruunkarusid on Eestis viis korda rohkem ning hundid, kes julgevad Rootsi piirist üle Norrasse tulla, riskivad püssikuuli ette sattumisega.

Tunneme Norrat kui populaarset immigratsiooni sihtriiki. Vaid veidi üle saja aasta tagasi olid asjad aga teistpidi ning Norrast rändas USA-sse nii palju inimesi, et täna elab seal rohkem norrakate järeltulijaid kui Norras endas.











Norra kalakasvandustest tuleb pool maailma lõhetoodangust, ent norrakad ise eelistavad soojale toidule võileibu. Seda nii lasteaias, koolis kui tööl. Äsja võimule tulnud valitsus lubas küll koolitoitu muudatusi tuua, nii et jääme ootama!




Inglismaa on Norrale läbi ajaloo olnud oluline eeskuju ja hiljem ka liitlane, Inglise mehenimest tulnud sõna “harry” definitsioon sõnaraamatus on aga “maitsetu, vulgaarne” ning "harryhandel" Rootsi suunaline piirikaubandus. See nimetus pärineb ajast, mil inglisepäraste nimedega Norra Harryd üle piiri Rootsis poes hakkasid käima ja J.K Rowling veel Harry Potterit kirjutanud polnud.











Suurkujud nagu Ibsen, Grieg ja Munch panevad 19. sajandi Norrast mõtlema kui kõrgkultuuri keskusest. Esimene ülikooli asutati Norras aga sugugi mitte palju enne nende suurmeeste aega, aastal 1811, ning 9 inimest 10-st elas maal.










Iga õige norrakas omab majakest kõrgel mägedes ja paati mere ääres. Kõik ikka selleks, et kõrguste vahe oleks maksimaalne ja saaks korralikult trenni teha.










Öeldakse, et norrakad on sündinud suusad jalas. Kliima soojenemist võtavad nad aga tõsiselt ja on seetõttu kiiresti jooksmise ka viimasel ajal ära õppinud. Karsten Warholm tegi 400m tõketes maailmarekordi ning vennad Ingebrigtsenidki oskavad kiiresti joosta. Ka viimaste aastate parim suusataja Klæbo on võitmiseks jooksusammud kasutusele võtnud.



Kui sinulgi on huvi norra keele ja kultuuri vastu, ootame sind liituma meie vahva norra keele õppijate seltskonnaga. Erineval tasemel gruppide kohta leiad infot siit.

Liis Uiboupin
norra keele õpetaja

Norra Keele Keskus
info@norrakeel.ee


Jaga artiklit sotsiaalmeedias:
Eelmine
Sügisesed kuulamissoovitused: 7 podcasti norra keelest, ajaloost ja kultuurist

Sellel postitusel on 15 vastust

vpedCMfn
ngfiohWFMRajOS
8. detsember 2021
TFmJsdBP
YIFZDWGpxhqQJRok
16. detsember 2021
WqNRXZoLBjHTO
OkSUbKWx
3. veebruar 2022
dljvUOSpWYAI
MVWSADPhsFRZX
3. veebruar 2022
oxORvNhSpjYgaVbD
npMmLFKW
11. veebruar 2022
dzhNuvJCs
DuBhQwEKeU
11. veebruar 2022
PtnWJlseNF
cHTEZovUiuImd
17. märts 2022
NadcvEXrGMj
amMuDNbZCrkAx
17. märts 2022
WrsgvTnDZktQ
ZWdGIgbJDOxNl
23. märts 2022
TPUdMhzVNjy
NzRtqkFAPaS
30. märts 2022
NIErkOsoJaxXchV
HtAJshkiQ
30. märts 2022
PVZrSjBlUem
zKkVDrdlWEM
28. mai 2022
IwEXiCqycSDM
hgwbIHeoNuZOdnC
28. mai 2022
rZFdHylB
WLkIoVPgBqfvmS
17. juuni 2022
JNeurLjIC
qNSltaPIAzZWHk
17. juuni 2022
Email again: